Mahlatööstus tahab mahetoodetega välisturule pressida

Mahlatööstus tahab mahetoodetega välisturule pressida

 

See oli väga suur üllatus, me ei osanud oodatagi, rääkis ASi Rõngu Mahl omanik Peeter Munitsõn teisest kohast, mille ettevõtte ökosarja kuuluv metspohlanektar saavutas Põhjamaade suurimal mahetoidumessil Nordic Organic Food Fair Rootsis Malmös.Tulemus teeb kogu mahlatööstuse kollektiivile seda enam heameelt, et Tartumaa mahla hääletasid kõrgele kohale sadu tooteid proovinud messikülastajad. Esikoha sai Valgevene kasemahl.

Ainult puhtast toorainest

Hea tulemus ei tulnud kogemata, sest alates 2010. aastast, mil mahlatööstus rekonstrueeris PRIA toetuse abil kogu tootmise ja nii-öelda õmbles nööbile pintsaku külge, on kogu kollektiiv väga palju toodete arendamise nimel pingutanud. Kõik maitsed on oma töötajate loodud ja innovatsiooni veab eest tootmisjuht Heli Käsper, rääkis ettevõtte tegevjuht Anu Annus.

Paljudele võib tulla üllatusena, et Rõngu Mahlal on lausa 124 erinevat toodet. Üks osa toodetest on müügis poodides, teine osa müüakse toitlustus­ärisid varustavate firmade kaudu. Metspohlanektari, nagu ka teiste ökosarja toodetega, püüab firma võita tervislikku toitu eelistavate inimeste südameid. «Meie eripära on, et me kasutame päris metsamarju,» sõnas Annus. Marjad on pärit Eesti metsadest, aga ka Skandinaaviast sertifitseeritud ökopiirkondadest.

Nagu teised Eesti mahetootjad, on ka Rõngu Mahl Annuse sõnul kogenud raskusi, et jõuda oma toodanguga siinsetesse ökopoodidesse.

Seetõttu tahabki ettevõte murda ökosarjaga Skandinaavia ja Saksamaa turule ning loodab seni umbes kahe miljoni euro suuruse käibe lähiaastatel kahekordistada. Kui eksport õnnestub käima saada, plaanib tehas tootmisefektiivsust suurendada.

Marjadest toodete tegemine on Munitsõni sõnul alati seotud riskiga. «Tänavu oli vilets marja-aasta ja mustikad seetõttu varasemast kaks korda kallimad,» näitlikustas ta.

Ettevõtte juhid ja töötajad aga usuvad sellesse, mida nad teevad. «Ise oleme oma toodetega rahul ja uhked selle üle, et mis sildil kirjas, on ka tootes sees,» ütles Munitsõn.

Metspohlanektari, nagu ka teiste ökosarja toodetega püüab firma võita tervislikku toitu eelistavate inimeste südameid.

Annuse sõnul on firmale endiselt kõige raskem lahendada dilemma: ostja tahab säilitusaineteta toodet, ent tahab ka, et toode säiliks kaua. Suurte, kolmeliitriste mahlade puhul on Rõngu Mahl leidnud pakendi, kuhu õhk ei pääse ja mahl säilib pärast avamist mitu kuud. Klaastaaras tooted tuleb lihtsalt kiiremini ära süüa või juua, selgitas ta.

Tihti küsitakse, miks teeb mahlatootja nektarit, aga ei paku täismahla. «Sajaprotsendilist jõhvika- või pohlamahla pole lihtsalt võimalik juua, see on liiga kange,» selgitas Annus. Täismahlad on aga näiteks õuna-, tomati-, apelsini-, porgandi- või viinamarjamahl. Kangemate marjade mahlade puhul tuleb otsida maitsetasakaalu lahjendamise abil, rääkis ta.

Ostja vajab harimist

Samuti on ettevõttel olnud raske panna tarbijaid mõistma, et morsisiirup ja mahlakontsentraat on väga erinevad asjad. «Poodides müüdaval siirupil ei ole tihti midagi pistmist mahlaga. See on lõhnastatud ja värvitud suhkruvesi,» tõdes Munitsõn.

Kontsentraat on aga 50 kraadi juures rõhu all tehtav toode, kus säilivad kõik mineraalid ja vitamiinid, selgitas Annus. Kümnest kilost marjadest saab ühe kilo kontsentraati. «Kui paned vee tagasi, saad mahla,» lisas ta.

Restoranides, kus liha kohapeal marineeritakse või magustoite tehakse, läheb kontsentraatide müük üha paremini, ent poodides kipuvad kliendid ikka kiikama kõige odavamate toodete poole, tõdes tegevjuht.

Nutikust nõuab ka viimasel ajal tekkinud tõrksus suhkru vastu. Nii asendas ettevõte mustikamoosis suhkru magusa õunaga.

Artikkel refereeritud Postimees.ee portaalist, lingi leiad SIIT.

 

Jaga postitust